Koolitee algus on noore jaoks kahtlemata rõõmus sündmus! Vald tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus selle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Dokumendiga, millega on määratud elukohajärgne kool 2026/27. õppeaastaks, saab tutvuda siin.
- Saue valla munitsipaalkooli 1.-9. klassi astumise avalduse lapse elukohajärgsesse kooli (v. a Pääsküla Kool või Hiiu Kooli) saab lapsevanem esitada haridusteenuste haldamise süsteemis Arno. Elukohajärgne kool on määratud lapse rahvastikuregistris märgitud sissekirjutusega. Juhul kui Arno kaudu avalduse esitamine ei ole võimalik, saab seda teha koolis kohapeal.
- Kui Saue valla laps soovib õppima asuda Saue valla munitsipaalkooli, mis ei ole tema elukohajärgne kool, tuleb vanemal pöörduda Saue vallavalitsuse haridusosakonda.
- Kui laps ei ole rahvastikuregistri järgi Saue valla elanik ja soovib asuda õppima Saue valla munitsipaalkooli, saab vanem esitada haridusteenuste haldamise süsteemis Arno avalduse soovitud kooli. Sel juhul otsustab lapse vastuvõtmise üle kool lähtuvalt vabade kohtade olemasolust.
- Tallinnas asuv Pääsküla Kool on määratud elukohajärgseks kooliks Laagri alevikus ning Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Alliku ja Koidu külades elavatele lastele.
LAPSE KOOLIKS ETTEVALMISTAMINE
KOKKUVÕTE KAIRE TALVISTE RAAMATUST „LÄHEN KOOLI”
Haridusseadustiku järgi peavad kooliteed alustama lapsed, kes sama aasta 1. oktoobriks on saanud 7-aastaseks ning saavutanud kooliküpsuse. Lapse aju on innukas ja tohutu potensiaaliga õppija. Õpimise protsess sõltub aga sellest, mida ja kuidas last õpetatakse. Lapse kooliks ettevalmistamine algab sünnist peale ning peab toimuma pidevas ning rahulikus tempos. Alustades alles aasta enne kooli vajalike eeldusoskuste õppimisega ei pruugi jõuda heade tulemuseni. Lasteaiaealise lapsega on soovitatav läbi mängulise tegevuse harjutada erinevaid eeldusoskuseid.
LUGEMINE, ARVUTAMINE, KIRJUTAMINE
LUGEMINE: lapsel endal on lihtsam, kui ta oskab kooli minnes trükitähti kokku lugeda. Samas ei pea muretsema, kui laps alles veerib. Kõige tähtsam on, et laps mõistaks loetu sisu ja tähendust.
ARVUTAMINE: selge võiks olla vähemalt 5-e piires liitmine ja lahutamine. Eelkoolides treenitakse kuni 12-teist piires arvutamist.
Soovitus vanematele: ärge raisake aega tuimale pähe õppimisele. Keskenduge sellele, et lapsel tekiks arvutamisel praktilised seosed. Nt: 1 euro eest saan 2 pakki nätsu, kui 1 pakk maksab 50 senti
KIRJUTAMINE: laps peaks kooli alguseks oskama kirjutada trükitähtedega. Uuri kas laps oskab eristada milline häälik heliseb teistest pikemalt.
Koolivalmiduse määramisel jälgitakse kolme aspekti: füüsilist-, vaimset- ja sotsiaalset arengut.
FÜÜSILINE ARENG:
TUNNETUSLIK ARENG:
SOTSIAALNE ARENG:
MILLIST LAST OOTAB TÄNAPÄEVA KOOL?
Kooli oodatakse särasilmset, endaga hakkama saavat ja iseseisva mõtlemisega last. Lapsed, kes on liigse harjutamise ja kordamisega ära väsitatud, faktidega üle koormatud, ei tule koolis hästi toime ning puudu jääb ka koolirõõmust. Kõige raskem on aga lastel, kes ei ole saavutanud sotsiaalset küpsust ega tule toime suhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega.
Koolivalmiduse tähtsaim iseloomustaja on võime vatu võtta uut infot. See nõuab lapselt oskust tahteliselt pingutada. Lisaks sellele on koolis toime tulemise juures on väga oluline, et laps saab hakkama eneseteenindamisega ning on iseseisev.
Uuringud näitavad et algklassides on meelekindlus ja head hinded omavahel seotud. Põhikooli lõpus see muutub, siis hinnatakse juba rohkem vaimseid võimeid.
POISID JA TÜDRUKUD ÕPIVAD ERINEVALT
KUIDAS ÕPETADA LAST?
Oluline on, et tegevus oleks lapse jaoks huvitav ning mänguline. Selle jaoks on hea meeles pidada, et lapse jaoks on tähtis vahetu kogemine, õppimine läbi mängulise tegevuse. Suunake oma last mängimise ja õppimise juures tähelepanelikult jälgima ning nägema olukorras tervikpilti ja loogikat.
NB! Mida enam kogemusi laps saab, seda uudishimulikum ja võimekam ta on – ja mis peamine, seda rohkem rõõmu tunneb ta uute asjade õppimisest!
Õppimisel ei tule kindlasti kasuks hirmutamine, võrdlemine, tegevustega üle koormamine ning lapse kaitsmine eksimuste tegemise eest.
Kokkuvõtte koostas õpetaja Anne Tarvis.