Sotsiaalmeedia ikoonid

Laps läheb kooli

LAPSE KOOLIKS ETTEVALMISTAMINE

KOKKUVÕTE  KAIRE TALVISTE RAAMATUST „LÄHEN KOOLI”

Haridusseadustiku järgi peavad kooliteed alustama lapsed, kes sama aasta 1. oktoobriks on saanud 7-aastaseks ning saavutanud kooliküpsuse. Lapse aju on innukas ja tohutu potensiaaliga õppija. Õpimise protsess sõltub aga sellest, mida ja kuidas last õpetatakse. Lapse kooliks ettevalmistamine algab sünnist peale ning peab toimuma pidevas ning rahulikus tempos. Alustades alles aasta enne kooli vajalike eeldusoskuste õppimisega ei pruugi jõuda heade tulemuseni. Lasteaiaealise lapsega on soovitatav läbi mängulise tegevuse harjutada erinevaid eeldusoskuseid.

LUGEMINE, ARVUTAMINE, KIRJUTAMINE

LUGEMINE: lapsel endal on lihtsam, kui ta oskab kooli minnes trükitähti kokku lugeda. Samas ei pea muretsema, kui laps alles veerib.  Kõige tähtsam on, et laps mõistaks  loetu sisu ja tähendust.

ARVUTAMINE: selge võiks olla vähemalt 5-e piires liitmine ja lahutamine. Eelkoolides treenitakse kuni 12-teist piires arvutamist.

Soovitus vanematele: ärge raisake aega tuimale pähe õppimisele. Keskenduge sellele, et lapsel tekiks arvutamisel praktilised seosed. Nt: 1 euro eest saan 2 pakki nätsu, kui 1 pakk maksab 50 senti

KIRJUTAMINE: laps peaks kooli alguseks oskama kirjutada trükitähtedega. Uuri kas laps oskab eristada milline häälik heliseb teistest pikemalt.

Koolivalmiduse määramisel jälgitakse kolme aspekti: füüsilist-, vaimset- ja sotsiaalset arengut.

FÜÜSILINE ARENG:

  • vastupidavus;
  • liigustuste kordineerimine;
  • motoorne areng.

TUNNETUSLIK ARENG:

  • vaatlus ja kuulamisoskus;
  • väljendus ja jutustamisoskus;
  • mõtlemisoskus;
  • võrdlemisoskus;
  • kujutlus ruumist;
  • arusaam ajast;
  • arusaam endast.

SOTSIAALNE ARENG:

  • soov õppida;
  • koostöö eakaslastega;
  • tahteline käitumine;
  • eneseteenidamine.

MILLIST LAST OOTAB TÄNAPÄEVA KOOL?

Kooli oodatakse särasilmset, endaga hakkama saavat ja iseseisva mõtlemisega last. Lapsed, kes on liigse harjutamise ja kordamisega ära väsitatud, faktidega üle koormatud, ei tule koolis hästi toime ning puudu jääb ka koolirõõmust. Kõige raskem on aga lastel, kes ei ole saavutanud sotsiaalset küpsust ega tule toime suhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega.

Koolivalmiduse tähtsaim iseloomustaja on võime vatu võtta uut infot. See nõuab lapselt oskust tahteliselt pingutada. Lisaks sellele on koolis toime tulemise juures on väga oluline, et laps saab hakkama eneseteenindamisega ning on iseseisev.

Uuringud näitavad et algklassides on meelekindlus ja head hinded omavahel seotud. Põhikooli lõpus see muutub, siis hinnatakse juba rohkem vaimseid võimeid.

POISID JA TÜDRUKUD ÕPIVAD ERINEVALT

  • Verbaalne võimekus – naiste ja meeste ajupoolkerad on erineva strukuuriga, sellega seostatakse tüdrukutel suuremat verbaalset võimekust.
  • Tundlikkus – tüdrukud võtavad vastu suurema osa aistinguid, kui poisid (kuulevad paremini, tunnevad lõhna paremini jne).
  • Keha –  tüdrukud on osavamad peenmotoorikas poisid aga aktiivsemad kõikides kehalistes ettevõtmistes.
  • Deduktiivne ja induktiivne mõtlemine- tüdrukud jätavad hästi meelde detaile, poisid esitavad iga teema kohta pigem küsimusi.
  • Abstraktne ja konkreetne mõtlemine – poisid suudavad tüdrukutest paremini mõelda asjadele neid nägemata või puudutamata.
  • Keelekasutus –tüdrukud kasutavad õppides rohkem sõnu kui poisid.
  • Loogika ja tõendamine – tüdrukud on paremad kuulajad kui poisid.
  • Igavus – poistel hakkab kergemini igav, nende tähelepanu köitmiseks tuleb kasutada rohkem eri mooduseid.
  • Ruumivajadus – poisid vajavad enda ümber õppimisel rohkem ruumi.
  • Liikumine – liikumine stimuleerib poiste aju.
  • Tundlikkus ja rühmadünaamika – koos õppimine, mis tuleb kõigile kasuks on tüdrukutele lihtsam.
  • Sümbolite kasutamine – lapsed armastavad pilte, poiste õpetamisel on pildid eriti olulised. Pildid stimuleerivad paremat ajupoolkera.
  • Meeskonnatöö – meeskonnatöö ja rühmatöö on kasulik nii poistele kui ka tüdrukutele.

KUIDAS ÕPETADA LAST?

Oluline on, et tegevus oleks lapse jaoks huvitav ning mänguline. Selle jaoks on hea meeles pidada, et lapse jaoks on tähtis vahetu kogemine, õppimine läbi mängulise tegevuse. Suunake oma last mängimise ja õppimise juures tähelepanelikult jälgima ning nägema olukorras tervikpilti ja loogikat.

NB! Mida enam kogemusi laps saab, seda uudishimulikum ja võimekam ta on – ja mis peamine, seda rohkem rõõmu tunneb ta uute asjade õppimisest!

Õppimisel ei tule kindlasti kasuks hirmutamine, võrdlemine, tegevustega üle koormamine ning lapse kaitsmine eksimuste tegemise eest.

Kokkuvõtte koostas Karu-Sellide õpetaja Anne Tarvis.

Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimuste ja korra kohta Saue vallas saab lugeda SIIT!

Saue Vallavalitsuse korraldusega Elukohajärgse kooli määramine 2024/2025 õppeaastaks saab tutvuda SIIN