KODUNE ETTEVALMISTUS
Selleks, et kohanemine lasteaiaga oleks lapse jaoks kergem, saab last juba kodus selleks ette valmistada. Mida iseseisvam on laps, seda lihtsam on tal suures grupis hakkama saada:
LASTEAIAGA KOHANEMINE
Mõnda aega enne lasteaeda tulekut järgige kodus sama päevakava, mis on lasteaias.
Enne esimest harjutuspäeva tutvuge koos lapsega rühmaruumide, mänguväljaku ja õpetajatega – laske lapsel uurida, avastada ja mängida.
Esimesed lasteaiapäevad võiksid olla lühemad – hommikusöögist lõunasöögini või paar tundi mängimist (kas vanemaga koos või üksinda, sõltub lapsest).
Terveks päevaks last lasteaeda jättes rääkige talle juba kodus, mida ta lasteaias päeva jooksul teeb (vt. päevakava) ja millal talle järgi tullakse. Seejärel kallistage ja jätke lapsega hüvasti, andke laps õpetajale üle, lehvitage ja lahkuge koheselt. Lasteaeda jäämine on lapse jaoks kergem, kui vanem lahkub kiiresti. Laps saab nii õpetajaga paremini usaldusliku kontakti luua.
On hea, kui lapsel on kodust kaasa võetud pehme kaisukas, mis pakub turvatunnet.
Lasteaiaga harjutamise perioodil võib laps olla peale lasteaiapäeva tujukas ja väsinud. Koju jõudes varuge aega, mis kuulub vaid lapsele (laps vihjab oma käitumisega ise -kas ta soovib rohkem joosta, hüpata, jonnida, nutta või kaisus olla).
Kerge kohanemise puhul võib laps leppida lasteaiaga 10-15 päevaga, raskemal juhul kulub 1-2 kuud või rohkemgi.
Vanema usk lapse võimesse kohaneda, tunda rõõmu uutest sõpradest ja huvitavatest tegevustest aitab ning toetab teda sellel olulisel teel iseseisva elu suunas.
SOOVITUSED:
RIIETUS LASTEAIAS
LIIKUMISEKS:
UJUMISEKS:
RÜHMARUUMIS:
ÕUES:
PÄEVAKAVA 3-4 aastased lapsed
07.00 Vastuvõtt mängurühmas
08.00 Laste saabumine kodurühma ja hommikune vaba tegevus
09.00 Hommikusöök
09.30 Planeeritud tegevused, mäng toas ja õues
12.30 Lõunasöök
13.00 Puhkeaeg
14.00 Õhtused tegevused, mäng ja huvitegevused
15.30 Õhtuoode
16.00 Õhtused tegevused toas ja õues
18.00 Lasteaed on suletud
Lapsele palume järgi tulla vähemalt 15 min. enne lasteaia sulgemist!
Arengupsühholoogid leiavad, et umbes kolm esimest eluaastat ei vaja laps suurt seltskonda ega sotsialiseerimist. Lapsele piisab talle kõige lähematest pereliikmetest ja turvalisest kodusest keskkonnast, et areneda, küpseda ja kasvada. Seega ei ole ühegi väikelapse vajadus käia lasteaias. See on tingitud adekvaatsetest elulistest teguritest / vanemate otsustest. Kindlasti on iga muutus lapsele raske, inimlikult vajame kõik stabiilsust ja turvatunnet ning kohanemine muutusega võtab omajagu aega, kellel vähem, kellel kauem- sõltuvalt isiksuse eripäradest (temperament), tugivõrgustikust enda ümber ja teistest aspektidest.
Hea on teada, et kohanemisega kaasnevad stressireaktsioonid- mis võivad väljenduda lapsel justkui arengus tagasiminekuna (näiteks: varem potil käinud laps hakkab uuesti püksi pissima, tagasilangus kõnes, valikuline mutism, keeldumine söögist või ise söömisest, jne.); ebakohane käitumine (ärritub kergemini, lööb, hammustab, jne.); kehalised reaktsioonid ehk somaatilised stressireaktsioonid (muutused unerütmis, kõhuvalu, peavalu, väike palavik, iiveldus, oksendamine jne.), suurenenud nutukus, hirmukuse suurenemine, klammerdumine vanemasse, jne, jne.
Lasteaiaga kohanemine
Miks väikelaps nutab, kui vanem ta lasteaeda viib? Teie rahustuseks saab öelda, et see on täiesti normaalne reaktsioon olukorrale, kus laps on aru saanud, et ta peab terve päeva ilma emata hakkama saama. Tal on ERALDUMISÄREVUS. Eraldumine emast, kui oma peamisest turvaallikast, on iga lapse jaoks suur väljakutse. Esimesed kolm eluaastat on baasturvatunde kujunemiseks oluline, et laps ei oleks emast palju eemal, selleks ajaks hakkab juba arenema tema mina-tunnetus, arusaam endast kui eraldiseisvast isiksusest ning arenguliselt suureneb suutlikkus ja ka vajadus emast eraldi/eemal olla (mõnda aega). Seega ühelt poolt on väikelaps valmis maailma avastama minema (nö. valmis ema sülest alla tulema ja minema teise tuppa vaatama, mis seal on), teisalt vajab ta turvatunnet, et tema maailm on stabiilne (nö ema kui turvasadam), mis tähendab, et kui teise tuppa on kiigatud, tullaks kiiresti ema sülle tagasi. Et siis taas minna…
Nõuanded vanemale:
Kuidas teha kohanemine sujuvamaks?
Kõik lapsed kohanevad uute elusituatsioonidega. Seda aga erinevalt, kes kiiresti, kes aeglasemalt, kes kergelt, kes raskustega. See sõltub isiksuse eripäradest, ka lapse temperamenditüübist. Üldiselt kohaneb enamus lapsi lasteaiaga poole aasta, aastaga. Olge valmis pikaks perioodiks, rõõmustage, kui laps kohaneb kiiremini- et tunda end uues kohas, uute laste ja täiskasvanute, lärmaka keskkonna ja uute nõudmiste keskel turvaliselt,- see võtab lihtsalt aega.
Nõuanded vanemale:
Me peame lapsevanematena tegema aegajalt lapsele ebamugavusi tekitavaid otsuseid ja toime tulema lapse pettumuse/frustratsiooni/viha/kurbuse jt. raskete tunnetega ning olema selles lapsele toeks. Lapsed vajavad kohanemiseks aega, mõistmist, ärakuulamist ja tasakaalus vanemat.
Õnne Aas-Udam, psühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja