LApsevanemale

Laps tuleb lasteaeda

Lasteaeda vastuvõtmine

Laps läheb kooli

➤ Koolivalmidus

➤ Lasteaiast väljaarvamine

➤ Koolikohustuse täitmise edasilükkamine

➤ Eliis

➤ Kodukord

➤ Teatrietendused

➤ Toitlustamine

➤ Sündmused

➤ Lasteaia tasud

➤ Saue valla soodustused

➤ Huviringid

 

 

 

 

 

Koolivalmidus

Koolieelse lasteasutuse seadusest  (RT I, 22.01.2018, 6lähtudes väljastab Nõlvaku Lasteaed lasteasutuse õppekava läbinule koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja välja on toodud nii lapse tugevused kui ka arendamist vajavad küljed. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

Lapse arengu sh koolivalmiduse analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koolis koostöös lapsevanemaga. 

Nõlvaku Lasteaia koolivalmiduskaardi vormi näidis.

--------------------------------------------------------------------------

Kas laps on kooliks valmis?

Postituse autor: Innove Rajaleidja, Marika Prants

Väga paljud vanemad muretsevad, kas nende laps on ikka kooliküps. Kuidas kooliküpsust hinnatakse, selgitab Innove Rajaleidja eripedagoog Marika Prants.

Eeldus, et kõik lapsed peaksid kohe kooli minnes oskama lugeda, kirjutada ja 45 minutit jutti paigal istuda, seab lastele pisut liiga kõrged ootused. Siiski on asju, millega tasub arvestada, sest kui kooli läheb laps, kes pole võimeline piisaval tasemel õppima ja suhtlema, võib veerema hakata lumepall: halveneb enesehinnang, tekivad pinge ja stress, kaovad kooli­rõõm ja õpihimu, mille kõige tagajärjel süvenevad õpiraskused.

Sotsiaalne valmisolek

Enamasti pööravad vanemad tähelepanu lapse akadeemilistele teadmistele – sellele, kas ta oskab lugeda, kirjutada ja arvutada. Sellest üksi aga ei piisa! Teadmiste omandamise eelduseks koolis on, et lapse sotsiaalsed, vaimsed ja füüsilised oskused on piisavalt arenenud.

Kooliteed alustav laps peaks suutma teisi inimesi kuulata ja nende juttu mõista, loetud teksti või kuuldud jutu sisust aru saada ja seda oma sõnadega ümber jutustada. Ta peaks oskama oma tähelepanu suunata, ülesandele keskenduda, täiskasvanu juhiseid järgida, eakaaslastega koostööd teha ja tegevusi lõpule viia. Tähtis on, et ta tuleb toime oma emotsioonidega, sealhulgas ebaedust tingitud tunnetega.

Sotsiaalse arengu puhul on oluline lapse oskus, soov ja julgus suhelda nii täiskasvanute kui ka teiste lastega. Kui laps ei oska või ei julge suhelda, ei pruugi ta suuta õpetajalt abi küsida või sõpru leida.

Koolilaps peaks orienteeruma ümbritsevas maailmas. Seega õpeta oma lapsele selgeks ta andmed (nimi, vanus, sünnipäev, kodune aadress). Vaja oleks, et ta oskaks ise kodulähedasse kooli minna ja koju tulla ning koolimajas liigelda. Tal peaks olema arusaam ajaga seotud mõistetest, nagu eile, täna, homme, hommikul, õhtul, nädal, aastaring. Oluline on ka võime oma töö- ja söögikohta korras hoida.

Väga tähtis on kõne areng. Kui kõneoskus pole piisav, takistab see lugema ja kirjutama õppimist, ülesannete mõistmist, õpetaja ja kaaslastega suhtlemist. Enne kooli peavad olema selged kõik häälikud, sest koolilogopeedid häälikuseadet enam ei tee. Laps peaks suutma end väljendada pikemate ja keerukamate lausetega ning moodustama lausetest arusaadava tervikliku jutustuse.

Veatu lugemine pole eeldus

Laps ei pea kooli minnes oskama soravalt lugeda ega veatult kirjutada. Küll tuleks tal tunda ja osata kirjutada kõiki tähti. Enamasti suudab kooli suunduv laps kokku lugeda ühe-kahesilbilisi sõnu, pikematega võib veel eksida.

Matemaatiliste oskuste vallas peaks kooli minev laps tundma numbreid ja arve 12 piires, seal­juures mõistma arvu ja hulga seoseid. Näiteks oskama öelda, mitu jalga on kahel kassil kokku, ja vastuse ka kirja panema, võrdlema hulki 12 piires – suurem, väiksem. Samuti peaks koolivalmis laps silmaga haarama kuni seitset elementi, näiteks ütlema taldrikule vaadates, et sellel on viis maasikat, ilma neid näpuga üle lugemata.

Peenmotoorikast on tähtis, et laps hoiaks õigesti pliiatsit, oskaks kääridega mööda joont lõigata ja värvida piirjoonte seest, kirjutades püsida real ja ruudus. Kuna kehalise kasvatuse tunnid on juba 1. klassis mitu korda nädalas, on lapsel tarvis ise riietuda ning saada kinni lukud, nööbid ja paelad.

Füüsilise arengu mõttes jälgi lapse aktiivsust, vastupidavust ning suutlikkust oma liigutusi ja liikumist valitseda. Näiteks kas ta peab vastu lasteaia õppekäikudel, oskab abiratasteta kaherattalisega sõita, astub trepil vahelduva sammuga.

Kuidas küpsust hinnata?

Lasteaiaõpetajad on pädevad hindama kõiki nimetatud vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu näitajaid. Koolivalmidust saab hinnata eri testidega, mida viiakse läbi rühmas või individuaalselt. Individuaalsel hindamisel saab põhjaliku ülevaate lapse teadmistest ja õpioskustest, kuid ei näe, kuidas ta töötab kollektiivis. Rühmatest annab aimu, kuidas ta kollektiivis toime tuleb ning kui tundlik on segajate, näiteks helide ja teiste laste suhtes.

Viimase lasteaia-aasta kevadel täidavad õpetajad iga lapse kohta koolivalmiduskaardi, mis läheb pere kätte ja mis võetakse sügisel kooli kaasa. Sellele kaardile panevad lasteaiaõpetajad kirja lapse tugevad küljed ja arendamist vajavad oskused, et kooliõpetajal oleks lihtsam alustada.

Kui laps on tihti haige olnud ja teda pole saanud seetõttu kooliks piisavalt ette valmistada, võiks kaaluda koolipikendust.

Põhikooli- ja gümnaasiumi­seaduse järgi alustavad 1. septembril kooliteed lapsed, kes on selle aasta 1. oktoobri seisuga seitsmeaastased. Olen seisukohal, et nii see võikski olla. Siiski on ka erandeid. Kui nii lasteaed kui ka vanem leiavad, et laps on kooliküps mõned kuud nooremana, võib ta kooli minna ja mingeid uuringuid selleks läbima ei pea. Kui aga vanem ja lasteaed on ta kooliküpsuses eri arvamusel, tasub tulla Rajaleidja keskusse nõustamisele.

Rajaleidjasse tuleb kindlasti pöörduda juhul, kui koolikohustuslikus eas laps pole koolivalmis ja vajab pikendust, või viitab lapse areng sellele, et ta vajaks koolis eritingimusi. 

12 nõuannet, kuidas last kooliks ette valmistada

  • Räägi koolist ja õpetajatest lapsele positiivselt, et ta oleks koolist huvitatud ning peaks õppimist põnevaks ja toredaks.
  • Maanda lapse hirme ja ärevust, sest stressis aju ei suuda uusi teadmisi vastu võtta. Pööra tähelepanu lapse headele omadustele ja oskustele, kiida ja tunnusta.
  • Paku koolieelikule võimalusi arendada oma suhtlusoskust uutes olukordades ja uute inimestega. Kui laps kardab võõrastega rääkida, võib tal olla koolis raske näiteks õpetajalt abi küsida.
  • Arutage, mis on sõprus, kuidas suhteid luua ja sõpra ära tunda.
  • Arenda lapse kõneoskust. Rääkige omavahel palju, jutustage lugusid ja lugege raamatuid iga päev. Mängige koos, eriti sõnaseletusmänge ja sõnaketti.
  • Õppige tähti ja kui tähed selged, harjutage nende kokku­veerimist. Alustage ühesilbilistest sõnadest, nagu puu, siis liikuge kahesilbiliste lihtsamate sõnade juurde, nagu mesi jne.
  • Peenmotoorika arenguks on hea voolida, värviraamatuid värvida ja legodest ehitada.
  • Et õiget pliiatsihoidu soodustada, on kontoritarvete kauplustes müügil ergonoomilised pliiatsipidemed nii vasaku- kui ka paremakäelistele.
  • Harjutage kergemaid matemaatika­ülesandeid, arvutage kõigepealt viie, siis kümne piires. Algul sõrmede või muude esemete abil, siis ilma. Lase lapsel leida arvude reast puuduv. Harjutage ka tekstülesandeid, näiteks: kui ühel kassil on neli käppa, siis mitu käppa on kahel kassil?
  • Õppige juba aegsasti selgeks koolitee. Pöörake tähelepanu turvalisele liiklemisele ja sellele, kuidas ületada autoteid.
  • Tutvuge enne kooli algust õpetaja ja koolimajaga.
  • Lehitse ise koolieelse stressi leevenduseks Timo Parvela ja Jari Sinkkoneni raamatut "Kooli!".

Artikkel avaldatud originaalis Innove Rajaleidja kodulehel