2024/25  ÕPPEAASTA PÕHITEEMAD JA ÜLDEESMÄRGID

PÕHITEEMA: Mõtelda on mõnus!

ÕPPEAASTA ÜLDEESMÄRGID:

• Laps mõistab kirjanduslikku maailma, tunneb avastamisrõõmu ja loob väärtuskasvatuslikke seoseid läbi eakohase kirjanduse – väärtustame lastekirjandust!
• Laps on julge, loov ja uudishimulik ning tahab esitada küsimusi ja leida vastuseid, tahab uurida, katsetada, avastada ja unistada – väärtustame teadust!

ÕPPEAASTA PÕHIVÄÄRTUSED  JA -FOOKUSED:

LASTEKIRJANDUS – Lastekirjanduse kui ka kõigi teiste kirjanduslike nähtuste aluspõhjaks peetakse rahva suulist loomingut: muinasjuttu, rahvalaulu, vanasõnu ja mõistatusi. Raamatud aitavad arendada kriitilist mõtlemist ja kujutlusvõimet ning on abiks sõnavara rikastamisel. Raamatute vahendusel saavad lapsed mõtiskleda õige ja vale, hea ja kurja üle. Raamatud on abiks teabe hankimisel ning aitavad õpetada kunsti, loodust ja matemaatikat. Raamatud ajavad nii nutma kui ka naerma, pakkudes samas nii vastuseid küsimustele kui ka küsimusi. Lasteraamatutes kasutusel olev kirjakeel rikastab suulist eneseväljendust ning arendab keelevahendeid. Lastekirjanduse vahendusel tutvuvad lapsed uute sõnadega ja nende tähendusega ning kuulevad eri tüüpe lauseid. Samuti on abiks suhtlemisoskuste kujundamisel, kus lastel on võimalik arutleda tegelaste käitumismotiivide ja põhjuste üle.

Kirjanduse abil areneb lastel suhtlemis- ja analüüsioskus, sest osaledes ühistes aruteludes kuuldud teksti üle, peavad lapsed arutlema põhjuste ja tagajärgede üle. Pedagoogilisest vaatenurgast annab kirjandus edasi põhiväärtusi, mis on kasulik laste elus. Didaktilises mõttes parandab aga õigesti valitud kirjandus laste keeleoskust.

TEADUS – Teadustegevused aitavad lastel arendada ja mõista teaduslikke kontseptsioone, edendada uurimisoskusi, õppida toime tulema eksimise ja riskimisega, kasutada oma juba olemasolevaid teadmiseid ja kogemusi  ennustamisel ja oletuste tegemisel. Lapsed õpivad varases eas põhilisi teadusprotsessi kontseptsioone ja mõisted, nagu näiteks vaatlemist (oma meelte kasutamine), võrdlemist (sarnasuste ja erinevuste leidmine), klassifitseerimist (grupeerimine ja sorteerimine), mõõtmist (ühikute tundma õppimine ja mahtude kirjeldamine), omavahelist suhtlemist (ideede kirjeldamine nt läbi kirja panemise, piltide tegemise, graafikute koostamise jne) ja edastamine, järelduste tegemist (kogutud info põhjal mõtteliste järelduste tegemine: põhjus ja tagajärg), ennustamist (oletuste ja hüpoteeside tegemine olemasoleva info, andmete, kogemuste ja teadmiste põhjal) jne.